Oh, kuusepuu, oh Angkor!

Vaikselt istun siin me toreda kylalistemaja arvuti taga - paike keeras juba paar tundi tagasi kerra - ja muutun filosoofiliseks. Kumb siis ikkagi oli enne, kas muna voi kana? Ja kysimus, mis on mind ja teisi hairinud juba aastaid - kuidas moos kommi sisse saab?

Me retk on andnud teisalt nii monegi vastuse - naiteks tean ma nyyd, kas see tyma maa ikkagi algab siis, kui asfalt otsa saab. Viimane kysimus on me polvkonna psyyhikale jatnud tugeva jalje. Mina olen nyyd vaba, ma saan nyyd oositi magada. Aga on veel ka teisi lahendamata probleeme, mis on paris hasti kokku voetud selles laulus. Kuulake ja moelge, kas tasub ikkagi oma oue alt kaugemale minna. Ma olen saanud ka sellele vastuse - tasub! Tervitan teid!
Jah, meil on ilus tuba seekord. Kaheksa dollarit oo, televiisor ja soe pesuvesi, puhtad linad. Tuul ei puhugi labi ja naaber ei vaata pragude vahelt mooda minnes tuppa. Hommikul arkame siis, kui enam magada ei viitsi, mitte siis kui kylakuked oma vahel suhtlemisvaegust rahuldavad. Ju siis kanadega ei saa paljusid asju arutada. Elus on vist ka nii, eks. Infotki oleme saanud - Kim Jong Il on surnud. Miski pole pysiv. Nii oli ka paraku voimsa Angkori impeeriumiga.
Aga joulud on ju. Jube. Narvilisust ja rahutust on tanavatel selgelt naha. Sagitakse ringi ja koik tahavad midagi. Nii kui jala sisse pistad, toimub masspealetung - kui nad suudaksid, nad suruks sind pikali. Kui aga jaad paigale ja ei jooksegi vastupidises suunas, hakkavad nad nakitsema, koik nad tahavad sinust tykki voi ka mitut. Nad nakitsevad nii, et kodi on, oi-oi kui kodi, raske on ennast talitseda, aga kui ara kannatada muutub monusaks. Need vinged vaiksed kalad, kes me jalgu ja kasi tana nonda ahnelt nakitsesid, olid ikka tasemel. Paeva emotsioon tuli sealt. Selliseid kalaakvaariume on siin Siem Reapi tanavatel hulgim. Ja ka meie saime lopuks jalad puhtaks!

Parast kalapidu jalgade ymber, votsime suuna taas vee aarde. Kuna siin selliseid ulmerandu pole nagu eelmises kohas, siis tuli minna basseini aarde, aga hada ajab harjagi kaevu, mis siis meist ja basseinist raakida.

Hea kyll, aitab! Angkor, oo Angkor! Kambodza yllatab igast kaarest. Kaugelt enne, kui Pool Pott ehk Kambodza mortsukas number 1 arvas heaks teha siin maal tohutut valusat havitustood, oli ka khmeere, kes kogu riigi juba tuhat aastat tagasi hoopis luues ka tanasele maailmakaardile toid. Heaga on raskem. Need templid siin, nende mastaapsus ja insenerilahendused annavad aimu kunagisest impeeriumi voimsusest ja oitsengust. Milline elu siinkandis vois ikka aastasadu tagasi keeda!
Angkori impeerium sai alguse 802, kui yks kunn kuulutas ennast yhel mael jumalkuningaks. Me vaatasime selle mae ka yle. Siis tuli uusi ja ambitsioonikamaid kunne ja nad koik tahtsid, et jumalad neid ikka hoiaksid ja kaitseksid. Selle kindlustamiseks tegid nad yha uusi ja voimsamaid templeid, monumente jumalatele.
Igast templist voiks vist pilte tegema jaadagi, neid detaile ja lugusid seintel on tohutult. Me ahmisime seda ilu ja mystikat kolm paeva endasse ja ikka ei joudnud eriti kuhugi, ikka jai vaga palju avastamata.
Koige suurem usumonument maailmas on niisiis Angkor Wat. Eriti hasti sailinud ja terviklik kompleks. Selline lihtne ja loogiline, ruumi ja ohku templis jagus, oli toredaid muruga hoove, mida muudes templites ei nainud, oli ilusaid galeriisid, kus sai jalutada ja kivireljeefidest kunagiste khmeeride tegemisi valja lugeda. Voi vahemalt ette kujutada, et just seda minu tolgendust nad motlesitki. Templit ennast kaitses voimas kraav, noh nagu Kuressaare lossilgi, ainult monkymmend korda suurem ja laiem ja nii. Tore oleks ka teada, mil viisil nad selle sinna said - puulabidaga ja miljoni inimesega? Kraav on siin, jargmise pildi tornid ka vaikselt naha (kes leiab, voib kapist kommi votta):

Meie, natukene soojad, tousime kell 4.15, votsime kaks naisteratast ja panime pimedas Wati poole ajama. Kohale joudes, nagime midagi sellist:

Siin on viis torni lahemalt naha. Viis torni, mis symboliseerviad hindu universumi keskmes oleva mae viite tippu. Kogu Angkor Wat on hindu universumi kujutis. Tornid otse vaates on naha Kambodza lipul. Voib siis pakkumisi teha, kas khmeerid ise ka Angkor templite yle uhked on. Yle vee ja myyristki sisse tungides naeb kulminatsioonehitise ees kahte "raamatukogu," mille funktsioon on tanaseni teadmata:

"Raamatukogude" vahelt labi minnes jouab valise galeriini, kus seinad on siis tais jutustatud. Neid ilusaid reljeefe on seal sadade meetrite kaupa:
Angkori impeeriumi ja konkreetsete templite kohta kirjutasid geniaalsed, iidsed khmeerid meie jaoks info naiteks sammastele:

Nii teame naiteks, et Ta Promi pyhendas eriti viljakas ehitaja Jayavarman VII oma emale. Kunnidel oligi kombeks moni tempel igavuse peletamiseks ehitada ka oma esivanematele. Ta Promi ymber askeldas umbes 100 000 inimest ja tempel peitis endas muuhulgas ka ohtralt kulda, teemante, siidi. Nii monigi tempel oli keskmeks omaette linnale (nii naiteks ka sama kuninga poolt moned aastat hiljem oma isale ehitatud Preah Khan). Ta Prom parineb 12 sajandi lopust. Miski film voeti ka siin yles, teate voi?

Noh, need vaiksemad linnad ja vaiksed napuharjutused hiilgavate templite naol Jayavarman VII ei rahuldanud, ta pani 12 sajandi lopul aluse ka palju suuremale yksusele - Angkor Thomile, mis laiutab 10 ruutkilomeetril ja kus omal ajal askeldas nii miljon inimest. Seda ala ymbritsevad kenad myyrid ja korralik neljakandiline jogi-jarv, myyride vahele paasemiseks tuli yles otsida age varav:

Nende myyride tagant leiab muidugi ka nii monegi vageva templi, eriti lahe on Angkor Thomi keskmes olev Bayon ehk selle aja riigitempel:

Kuna siis turvakaameraid veel polnud, tuli olla loominguline, et silm siiski peal oleks (ylemiselt pildilt on ehk naha, et torne Bayonis jagus, originaalis vist 49, ja igal yhel neli nagu - mitu silma hoiti algselt ringiluusijatel kokku peal?):

Pohilisest templite kompleksist veidi eemale jaab juba 10 sajandil pysti pandud Banteay Srei, mille kivireljeefid kuuluvad maailma tippklassi:

Ehk veidi lahjemaid, aga taolisi kunstitykke olid enam-vahem koik templid paksult tais - sellised reljeefid ja graveeringud, et kui tadi Rutil oleks neist omal ajal aimu olnud, poleks ta hunt Kriimsilma peale kyll aega raisanud.
Info mottes valgustan teid veel natuke - need ulmehitised taanduvad koik lopuks yhte pisikesse ruumi, kus oli jumala kuju vms pyha skulptuur. Igasugu halle ja saale sisuliselt polegi, on ainult vaiksed katusealused, sest Angkori templid polnud mitte usklike kokkusaamise kohad nagu meil vaid siiski ausambad jumala ylistamiseks. Enamus templeid ylistasid Shivat ja teisi hindu jumalaid.

Oehh, tempel mallu igaveseks. Selline hiilgus ja kyllus. Paris kurb, et miski pole pysiv, eks. Oleks alles vahva, kui seal Angkoris endiselt elu keeks!

Elu keeb aga paris kibedasti templitest veidi kaugemal, siidivabrikus. Seal kaisime vahelduse mottes parast kahte ja enne viimast templi-paeva. Puhtalt selleparast, et Meelis tahtis elukaid naha - meile koolis raagiti, et siid ei tulegi poest nagu piim, vaid seal on tegemist mingite ussidega. Esialgu olime osalt pettunud, sest usse polnudki, aga teisalt vedas meil hullumeelselt, sest meil onnestus vaikselt hiilides peale sattuda valgustkartvale aktile:

Selle tugeva too tulemusena said valmis vaiksed mustad tapid, mis kuidagimoodi muutusid ajaga meie loodusopetajate onneks koledateks ussideks:

Need ussid vitsutasid moned paevad lehti, mis ilmselgelt sisaldasid alkoholi, sest ussidel hakkas pea ringi kaima ja suunurgast nirises niiti. Kuna joobes olekus ensele eriti aru ei anna, mida sa korda saadad, siis need ussid tekitasid paris tubli segaduse ja massisid ennast sellesse samasse niidipuntrasse:

Neid niidipuntraid kasutasid aga kohalikud isikliku kasu saamise eesmargil ara ja panid potti keema ning matsisid umbes 40 puntrast tulevat niiti kokku ning saidki yhe korraliku niidi:

Seejarel pooritasid nad veel joobes usside ilaniresid siia-sinna, panid natuke varvi peale:
Veidi teist varvi ka ja sidusid kokku, saigi toreda salli voi pluusi voi noh, mida vaja on. Koike saab:

Lopetuseks kinnitan, kes selle sissekande algust lugedes muretsema hakkas, et minuga on siiski koik korras, ma olen vaimselt voimekas (aa, no eks nad raagivad koik seda, eks)!

Viimased soojad sonad Kambodzast, Tai ootab meid jalle! Soovitud joulukinke!