Jalad sajaga seinal

Taiu vasakul, Kissu paremal

Empsi ja Katsi kysimus meie kiire liikumise kohta on igati asjakohane. Igasugu rongid ja bussid on meil pohjalikult yle vaadatud kyll, paar korda oleme peatuste ajal ka jala maha saanud. Samas on ka mida vaadata, neist transpordivahenditest oleme siiski ka tubli toonuse saanud, et jaksaks ikka jargmisele rongile minna. Kuigi jah nii me umbes ka motlesime, et Indias on pohiyritus pulm, ylejaanud soidame labi ja teeme ka mone peatuse, Bangkokis loppesid templid otsa, seal polnud ka enam midagi teha, nii me siis olemegi Laoses. Siin oleme lyliti keeranud plaanitult viimaks "lebo" peale.
Ja hakkame siis minema, olete veel ikka minuga? Parast Indiat, kus enda koha eest teepervel pidi jou ka raige soimuga voitlema, on Laos kui jalutuskaik aasal. Monus ja rahulik, isegi nende pealinn meenutab oma olemuselt pigem Orissaaret kui suurlinna. Vaike loogikajupp on siin ka olemas - Vientiane's elab kakssada tuhat inimest, ei rohkemat. Valdav osa laodest elabki maal oma armsates, labipaistvates hyttides, mille korval ilutseb yldjuhul kohustuslikuna ka taevataldrik. Eemalt paistab umbes sama nagu me paneks monda puudekuuri voi heinakyyni endale peenikese teleka.
Tulenavalt oma vaiksusest oligi Laose pealinna peamine atraktsioon meie jaoks rahu ja vaikus. Parast yhte paeva jai sellest aga juba natuke vaheks ja meil oli vaja rentida roller, et saaks selle mootoriporinat loputult kuulata. Keerasime sarved miskile poole ja panime ajama, tiirutasime, mis me tiirutasime, aga lopuks joudsime jalle templisse. Polnudki juba mitu tundi yhtki mungakodu nainud. See aga oli isearalik, oli teine ennast paris metsa ara peitnud, et igasugu turistikollid yles ei leiaks. Me kyll leidsime, aga ei leidnud sealt templikuhjast noela ehk sauna, mis seal "Yksiku Planeedi" jargi olema pidi. Noh, ega need laod asja muidugi lihtsaks ka ei tee - selle asemel, et punaselt ja suurelt kirjutada: "Kissu, Taiu saun on siit vasakule," riputavad nad kuskile puu otsa miski pisikese, segase kaekirjaga soditud viida, et kuskil miskit toimub.
Tanu vaikesele olekorrele keskite naitsikute naol, me lopuks sinna t6otatud paika joudsime. Saun oli aus uberik, mida kyttis yles miski aurumasin. Paris toreda aurusauna saime sealt valja pigistatud, parast veel yks kena lao poiss mudis mu jalgu ja muid kauneid kohti, Kissut mudis natuke koledam mees, aga mis sellest. Kohalik rahvatarkuski ytleb " Kole kyll, aga kaed on pehmed."Jargmisel paeval tegime Orissaarest saared ja porutasime Kong Lo poole. Porutasime jah, aga kaugele muidugi ei joudnud, bussijaamas suruti inimesed bussi, et siis hakata ratast vahetama. Kui sellega yhelepoole saime, siis onnestus ka natuke selle koopa poole veereda. Mitte palju, aga veidi ikka. Bussirisu ytles yles, hakkas igast tossu valja purskama. Oligi selleks korraks koik. Votsime aga ooteasendi teeaarses varjualuses sisse ja vaatasime, mis siis edasi saab. Paar tundi ei saanud midagi, kui korraga nagime, et ohoo, Flinstoni buss on paris meie nina all. No, eks ta oige ole - kui mootoriga ei saa, proovime teisiti, ikka kindla peale. Paraku tuli aga valja, et lyhikesed arakaigud varju alt olid liiast ja paike oli meile juba mojunud - see Flinstone'i buss oligi seesama, millega me oma soitu alustasime, yks tyyp lihtsalt kujutas ette, et parandab seal veidi.

Jah, viimaks tuli yks uus risu, millega me ka onnekombel kohale joudsime. Oli ka vaart jouda, sest see mis me nyyd nagema ja kogema hakkasime oli jarjekordne eesliitega "elu-". Jogi ajas vaikselt omi asju, kui korraga kasvas magi maast valja. Jogi motles, et ega see magi nyyd mu pyha yritust riku ja pani edasi. Nii tekkis vagev koobas - 7,5 km pikk, koos oma laest ja maast valjakasvavate orade ehk staladega. Selle koopasuu ees oli tore ujuda.

Voib arvata, et selle koopa sees oli ka sama huvitav. Kuna seal oli kottpime, siis ega me tapsemalt ei tea. Soitsime enam-vahem silmad kinni selle maa maha. Veidi nyyd tegin vana hea kirjandsuliku triki ja pingutasin yle - onneks paar konnasoojat saabusid moni aasta tagasi sinna koopasse ja ytlesid lihtsalt: "Saagu valgus." Ja valgus sai, vahemalt yhte kohta.










Aga sellest piisas, et nendest mastaapidest ja looduse vingerpussidest aimu saada. Ylejaanud kohad puurisime paadimeeste ja enda valgusvihkudega labi.
Ses samas koopakylas oli ka muud huvitavat - kylaelanikud. Arkasid nad kell viis ja sygasid poldudel pikalt yle pimedagi. Meie paaripaevase oleku jooksul suutsid nad ara koristada riisisaagi, maa mustaks poletada, bensiinimootori abil edasi liikuva harjaga selle yles kynda ja lopuks ka sinna samasse tubaka kylvata. Ara soites, nagime bussiaknast kuidas vanamehed seal seda tubakat juba pahvisidki (olgu, olgu, kerge liialdus jalle).

Muidugi ymbritsesid kogu seda elu seal lummavad maed, voin kihla vedada, et veidi korgemad kui meie munamagi. Ohtu veetsime koos austraallase ja kanadalasega kohalikku puskarit juues (et oleks selge, siis Kissu miskiparast sellest jumalate joogist teadmata pohjutsel keeldus). See tootas ka paris hasti, maksis sama palju kui pudel olut. See tahendab, et olle on siin kohalikus mottes kallis, umbes nagu meil, aga see riisipuskar jalle oluliselt efektiivsem. Parast tundusid palju asjad teistmoodi - pollul rygavad naised ja mehed olid muutunud mangivateks lasteks:

Niisiis, lopuks saime jalle bussi ja muudesse taolistesse veerevatesse riistapuudesse. Koopast panime ajama Pakse suunas - kerge 380 km soit vottis aega tubli 10 tundi. Nii tore oli lopuks jalle tagasi bussis olla, selline oma ja odus. Pakse on muidugi ka selline vaike linnake, kus peale massasi ja sauna midagi eriti teha polnud. Aga onneks Pakse lahedal on igast toredaid asju. Ent nende toredate asjade juurde pidime muidugi jalle bussiga kulgema ja no see buss oli juba midagi - totaalne peldik, taiesti arusaamatu, kuidas see asi edasi liikus. Kogu pinkide vahe oli paksult miskeid kotte tais, lagi oli napilt veel peal, aga sellest hoolimata oli sinna katusele vinnatud hunnik kylmikuid ja pliite. Pingid olid kyll enam-vahem omal kohal, kuid istumine nendel noudis ysna suurt akrobaatiakunsti:

Ja nyyd me siis olemegi siin Tat Lo kose kandis. Ootame, mis sel kohal pakkuda on. Esimese laksu saime katte, rentisime moneks tunniks yhe Vandi, tollerdasime sellega siin metsas ja kyla vahel veidi ringi. Paris monus oli Vantsi korva tagant sygada. Joge oli veidi hirmus yletada, aga saime hakkama. Kokkuvottes paris ulmekogemus jalle, kui senini olime vantse ainult Tallinna loomaaia kauge piirde tagant nainud:

Panin Kissu rooli, et ise saaks vaikselt olematut olle libistada

Toredad tervitused Eestisse, pidage talvele vastu!

Hullud platsis

ehk siis tervisi Taist ja tanase paeva seisuga Laosest!

Taisse, Bangkoki joudsime 16ndal. Lennukiaknast pool riiki paistis enam-vahem vee all olevat, teine pool taitsa ok. Selle teise poole peale lootsimegi. Esimese hooga maandunult vaatasime, et oo, taitsa ilus, ohku on hingata kyll ja veel, erinevalt Indiast. Keegi ei pressi mingeid tuk-tuke ega riksasid kaela ega midagi. Teise hooga kiitsime takka. Saime metroojaama lahedalt yhelt Bangkokis resideeruvalt 65-aastaselt krapsakalt austraalia vanamehelt kiirkursuse tuk-tukide ja taksode hinnakirja kohta ja leidsime endale paariks ooks meeldiva Bamboo nimelise guesthouse'i, mis oli selline pere ettevotmine, et receptionis oli enam-vahem pere elutuba ja kook ja treppidest ylesse sai siis tubadesse. Vaga popid paistavad siin olema Thai cooking classes. Igast soogikohtades neid pakutakse. Aga selles gueshouseis mulle meeldis hubane ja tubane olemine ja laudporandad voitsid taiega mu sydame. Yks ohtu, kui peale yheksat varava kallal tohkendasime ja tolle ukselingi pekki keerasime, siis tulid pereliikmed pidzaamade vael meid tuppa laskma, ise veel naerusuiselt vabandades, et "eeh, it doesn't work anyway..."

Arid ja igasugu asutused on barrikaadide taga. Betoonist "aiad" on ymber valatud a liivakotid ette pandud. Koik raakisid, et me siin kuulame raadiost ja telekast, et millal peab tallad tegema, et umbes moned paevad ja et, siis on minek. Paljud kolisidki oma asju kokku. Me ei saanud aru midagi, et nigu uputama hakkaks. Yks paev, kui joe aares jalutasime, siis natuke oli yle aare, aga vat ei tea, akki praegu on juba koik vee all. Me saime sealt peaaegu kuiva jalaga minema.

Siis me kaisime ka yhte Tai koige korgemat ehitist vaatamas, oli teine yle 300 m korge, Payoke 2 oli tolle monstrumi nimi. Sealt oli peaaegu et naha, et maakera ongi ymmargune.


































Siin pildid laudporandaga bussist ja blokeeritud tanavatest ja joest, mis pisut yle ajab.



Templites kaisime, nii et nyyd on nahtud Buddhasid mitme kandi pealt, Black Buddha, Standing Buddha.... Buddha kass jne.... See valge ehitis oli joe aares migni kaitse asjandus, kahurid vaatasid igast mulgust. Park ise oli vaga ilus, ilusad taimed ja nii... krokodillid :P













































































































Noja nyd me oleme siis Laoses. Soitsime oosel meeldivas rongis, puhtad linad, puhas ohk, keegi ei rohitse ega puuksuta, luksus taaskord. Enne Vientiane saime oma viisad kahe minutiga tehtud ja nyyd peesitame siis pealinnas. Aaretult tore, armas vaike linnakene. Joome siin Tiger ollet ja homme lahme mopeediga louna-bussijaama, et osta bussipilet, millega me tahame yks hetk Paksesse porutada, enne vaatame yhe myraka koopa ka yle. Ehk sis meie retk kulgeb nyyd hoogsalt louna poole. Pysige liinil!

Muz-muz!

Kolkata teekond

Tervisi Kolkatast... ja natuke Varanasist ka, hilinemisega!

Vahepeal sai siis Varanasist 26 h rongiga siia loksutud. Meil oli onneks "luksvagun", nimelt lavats oli, mille otsas sai kylitada ja ei pidand yldse kylg-kylje korval higistama. Seda sai yksi igayks omas koikus teha. Muuhulgas ka kova haalega nutta, puuksutada ja igast muid eurooplasele avalikus kohas taunitavaid tegusid teha. Aga meil oli taitsa ok, me mangisime kaarte ja vahepeal lugesime Lonely Planetit ja vaatasime aknast valja, kuidas kasitsi heinavihtusid lapiti. Loodus on sealpool marksa lopsakam, suisa tairoheline ja siuke kevadine, moni palmipuugi kasvas. Vahepeal tundusid olevat vaga armsad vaiksed linnakesed olevat, mustust ei olnd nii palju ja tehti suisa mingeid ehitustoid.










Aga Varanasist... ma olen oma jarjekorraga veits sassis. Aga Varanasis me leidsime endale vaga monusa tuk-tuki mehe, kes meid 50 ruupia (1 USD) mooda linna ringi soidutas ja lopuks yhte aarmiselt meeldivasse guest hous-i soidutas, seal oli roheline aed, sidrunipuud kasvasid seal ja gekod tillerdasid seina peal ja seal aias istudes sai isegi eurooplase moodi syya, noh, omletti ja voileiba, meil se spycy vark hakkas vastu juba veits. Parast pulma oli nagu huhh, andke palun kaerahelbe putru moosi ja piimaga.... paar heeringat sibulaga mustal leival ei teeks ka paha, a me saime seal voikusid :) ja puhata saime. Kanpurist, kus pulmad toimusid, laksime me hommiku kell 4 rongile ja joudsime 11 paiku Varanasisse, und seal eriti loksudes ei saanud ja kole hirmus vassu oli peal, ni et esimese paeva me Varanasis magasime sisuliselt maha.... piinlik lugu kyll. Aga jargmine paev me olime juba vahe kobedamad ja selgus, et seal oli just nimelt tol ajal, kui me saabusime, miskine peen festival, kuhu igast maailmanurgast inimesed kokku tulevad ja tanavatel tuiavad ja noh, bigdeal, yhesonaga.

Siis hotellimees sai meile paadi, millega Gangesele seilama minna ja nonda me ka tegime. Jumala(te) auks kais seal kallastel suur tingel - tangel ja ilutulestik ja inimesi oli mitme laulupeo jagu. Kallastele treppidele pandi kyynlad, millest moodustati mones kohas jumala nagu ja haakriste. Joele pandi kyynlad hulpima ja muuseas nagime ka pyha lehma seal hulpimas. Kahjuks kyll mitte enam eluvaimuga lehm, aga siiski. Inimesed kastsid ennast kallastel, see oli selline oma teise ilma saadetud lahedaste malestamiseks tehtud kastmine. Paljuks ei pidanud nad ka seda vett juua.... Me mudugi kastsime ka oma napud vette aga suhu ei pannud :) Laipu poletati seal muidugi ka. Seal pidi siis nonda kaima, et paljud tulevad oma viimastel eluaastatel Varanasisse elama, enne on kovasti raha korjatud, et seal siis rahus, tuleloomas teise ilma minna. See yritus pidavat umbes 5000 - 10 000 ruupiat maksma.



















Yldiselt, valimuselt, ei olnud aru saada, et me oleks vahepeal linna vahetanud, kui seda Gangest poleks seal olnud, siis sisuliselt nagid Kanpur, Agra ja Varanasi tapselt uhesugused valja. Inimesed olid samad, tanavad olid sama kaootilised, konniteid ei olnud, liiklus kais nagu signaalitamine ette nagi, tuk-tukid, riksad... lehmad ja kitsed ja magavad koerad. No ei olnud vahet. Me oleks tahtnud tegelikult Varanasis pikemalt olla, me olime seal 2 ood. Aga kena, et me seal Gangeselgi siis saime ara kaidud. Linnuke.

Aga Kolkata. No vat, et siis 26 h rongisoitu ja hoopis teistmoodi linn. Paistab, et paris pirakas linn. Rongiga tulime viimases peatuses maha ja neid peatusi seal linnas sees oli kohe hirmus mitu. Kokku oli rongipeatusi Varanasist Kolkatasse 80 :P. No se oli yks selline kylavaherong, mille me saime. Kolkata on natuke tsiviliseeritum, siin on konniteid ja suisa mingi liiklus, et tee on nagu ikkagi motteliselt voi suisa reaalselt jagatud kaheks ja autod naljalt vastassuunas siiski ei soida. Valgusfoorid on ka, aga neid siiski kasutatakse valikuliselt. Tuk-tukid siin vaga palju ei soida, hoopis naljakad kollased taksod on siin. Koos taksomeetriga suisa. Nendega saab nonda soita, et ytled taksojuhile, kuhu minna tahad, siis nad ei saa muhvigi aru, kaarti lugeda ei oska ja siis hoikad tanavalt mone viisakalt riietatud arika, kes inglise keelt moksib, palud tal taksojuhile hindi keeles oelda, kus sa minna tahad ja siis nad hakkavad soitma. Tee peal kysivad 10 korda teed ja siis saab lopuks kohale ka. Maksta tuleb kahe inimese eest. Kui eelnevalt kokku lepid, mis summa eest soidad, siis tommatakse yldjoontes 2,5 nahka yle korvade. Me rongijaamast linna tulles saime seda kogeda. A nyyd me saame juba sellest ka aru, kui nad yritavad tillikat teha ja suurema ringiga sihtkohta minna, sest me juba teame, mis suunas minema peab, hah! A siuksed, nummid, kollased tuututajad.










Siis me kaisime siin Victoria memoriaali kaemas. Vici oli siis esimene Briti ja yhtlasi siis ka India koloonia valitseja. Siuke naine. Talle oli hull palee meisterdatud, aed ja park ka seal ymber veel. Sees oli seal naitusesaal, kus olid 1800 a. ja varasemaid india kunstnike maale ja skulptuure. Palee ise oli marmorist.










Eest vaade ja tagant, kus oli hasti monus park veekogudega. Kolmas pilt on "pargist", kus kasvas umbes 4 puud ja ylejaanud ala oli vallutatud kriketimangijate poolt. See on siin nimelt paris popp sport, meidki kutsuti mangima, a me olime veits habelikud ja lainud :p

Seal pargis me keerasime puu alla lapiti maha ja lasime tuuleohul end paitada, kui korraga nagime, et yks voodiline orav ukerdab seal puu otsas imelike vorstide otsas. Ta oli tapselt meie kohal, pudistas seal ja ajas mingit soga meile kaela. Kaua ei lainud, kui ta koos selle vorstiga pea ees, koik jasemed oieli, alla kukkus. Aga age orav oli, korraks siis ka lendorav.



















Saanne puu siis ja taolised peened hagused prouad jalutamas :)

Nojaa, siis me kaisime siin yhte Birla Mandiri ka kaemas, see siis jallegist mingi tempel jumalate auks. Mulle naikse, et pole siin imestada yhti, et inimesed siin tanaval elavad - koik papp pannakse marmorist paleede ja templite peale huugama. Kasitlematu, millised ehitisi nad siin ehitavad. Kasitsi tahutud vaikeste detailidega. Ylekullatud jumalate kujud kalliskivisaras hiilgamas. Seestpoolt pilti ei tohtinud teha.











Jumalad neil ruulivad ikka risti ja poiki. Paljuks ei pea nad ka oosel kell 5 ruuporitesse mantrat voi asja leelotada. Varanasis tegid nad seda iga natukese aja tagant ja yksteise voidu.. Ju siis peab, kahjuks ei tea ma jallegi, mida tapselt nad leelotasid ja kas/mida siis selle ajal tegema pidi. Ehk jalad ristis istet votma ja palvetama?

Haa, siis me otsisime siin ykspaev palavikuliselt supermarketit, noh, kust syya saaks osta. Meil oli rongijaamast vaike tourist guide hangitud ja seal ongi kirjas, et supermarkets ja malls ja nii ja naa. Aga need marketid olidki konkreetselt marketid, nagu keskturg talinas, ainult et majas sees, konditsioneeritud. Yks paev siis, kui me laksime Tai viisasid taotlema, nagime tee peal suurt maja, kus oli "food city" kirjutatud ja silm laks sarama. "Haldiram" oli tolle majamyraka nimi. Seal me oleme nyyd monuga aega veetnud. Vahelduse mottes paris pood, kus saab riiulite vahel jalutada ja endale kaupa valida, tundus jallegi suure luksusena. Ma nautisin yle pika aja poes kaimist :) Keegi ei tahtnud me kotti labi otsida ja ei susserdand mingite ime erilubadega nagu Kanpuris. Me saime lihtsate inimestena lihtsalt minna poodi ja osta, mis vaja. Syya muidugi sai seal majas ka. India toidust me praegu peame pausi ja vitsutasime seal pastat ja pizzat. See pasta vaanati meile kyll terav, a pizza, mis me tana omiku soime, oli see-eest aus :)











Yks ahmib siin pasta peale ohku. Haldiram- oo, Haldiram, me oaas keset korbe :) Kommi-kropsu-natsu-shokulaadi saab sealt ju.

Siis tanavaelust ka veidi pilte, see lontis korvadega elukas naikse kits vist olevat :) Usna vooras meie silmadele olid tibud ja kanad tanaval, nulitud loomad konksude otsas rippumas... habemeajamine ja kingaviksijad, puha see keset tanavat. Kohati oli tunne nagu oleks kellegi elutuppa jalutanud, igast potid ja pannid on tulel ja loobitakse taignast patsikesi, moni magab kuskil ahju otsas... Elektrisysteemid on seal ka mudugi uhked :D












































No vat nii sis. Vabandust, et osa pilte vale pidi on. Me laadime pildid pildipanka ka, sis sealt saab lopuks oiget pidi vaadata. A praegu ma siin internetipunktis ei hakka nusserdama.

Jargmine peatus on sis Bangkok. Me saime 2 entryga viisad katte ja vaatame, mis seal siis saama hakkab. Kuulu jargi seal siis uputab, nii mis kole, et voimalik, et me otse sealt lennujaamast ostame lennukipileti hoopis Kambodzasse ja Laosesse ei hakka yldse pressima. Aga me sis vaatame hoo pealt. Voimalik on ka variant, et me porutame Phuketi poole ja sulistame veits vee all ja limpsime pina coladat voi kuidagi nii. Hoiame nappu pulsil igatahes :)

Yldjoontes on minu jaoks India hirmus varvikas, kohe hasti- hasti varvikas. Silm on grillis peas koguaeg. Naised on siin valdavalt koik vaga ilusad, nende sarid ja mundrid ja ehted ja kalliskivid, kiiskavad mustad juuksed, monel suisa lokkis juuksed ja kui moni armas vaike, suisa tillukene (ma olen paris koljat siin nende korval) kitsesilmadega malbe haalega pronksinahkne orn naine tuleb ja ytleb, et ma olen nii kaunis ja katsub mu sinaka tooniga saaskedest puretud kasi, siis tundub kyll, et maailmas on midagi vaga valesti. Nad reklaamivad siin pleegitavaid kreeme, et kuidas ikka pale vahe valgem oleks, meie aga hoopis soovime rohkem jumet peale saada.... saa sa sis nyyd aru, miks me siis peame ihkama seda, mida meil pole? Et elu ikka ponevam saaks sis vist....

Kaose ja khm... kaka korval on India ilus voi kuidas oeldagi, nauditav... Inimesed just, oma lahkuse ja kohati uskumatu siiruse ja heatahtlikkusega. Aeg-ajalt see lahkus ajab tuima ja "mulli" hindava eestlase narvi, a see on koik tilu-lilu. Kyll me saame kuskil plaazil vedeledes oma "mulli" sees ka kykitada :)

Kohtumiseni Tais voi Kambodzas... voi mine sa ulle tea, akki hoopis Laoses! :)