Teine Dimensioon ehk kolm paradiisisaart

Tervisi teile Kaugeltmaalt!

Irmus kaua pole teie poole poordunud, aga nyyd saab koik tasa tehtud.

Votan kohe kaugelt pihta ja raagin meie uhkest ja vahvast jouluohtust Taimaa saarel, nimeks on tal Koh Tao. Algul leppisime kohe kokku, et see aasta on meil muretu, et me kinke ei tee yhti, et me oleme ju koguaeg ninapidi koos, et kus me need kingid siis nimodi salaja saame ja pakitud ka vel. Ohta veeres vaikselt, juba hakkas pimedakski minema, noh jouluohtu hakkas puhta pihta. Paljad tai lady-boyd jooksid pihikkleidikestega ringi ja hooritasid oma olematuid puusi. Taisvark noh. Ja siis me motsime, et hyva, me tahame ju ka ikka kingitusi ja yllatusi, siis leppisime kokku, et yks hangib salaja allalonksatava kingituse ja teine naritava. Moeldud-tehtud. Yks kais enne poes ara ja siis teine. Puha salajane ja oh, seda yllatust siis:





Ma sain kingituseks yhe Tigeri, mis mulle maitseb hasti ja yhe sparkling fruit mingi asja ja yhe Coca-Cola ka veel, sest see pidi kuulu jargi olema yhe pere nostalgiline joululauba pidujook. Taiu sai koik ylejaanud kraami. Moosisaia ja pringelsit ja pistaatsiapahklid, noh selline kraam, mida me pyyame yldiselt valtida, aga joulu puhul ju vois :)

See siin pildil on "mangosteen". Ma ei tea, mis see eestikeeli on, aga maitses nagu natuke mandariin, aga kuidagi veel paremini. Siuke vahva julla igatahes.

Kui me oma kingitused ja yllatused olime korda ajanud, siis laksime rannale Sunshine diverite joulupeole. Me tegime oma Advanced Oper Water Diveri koolituse nendega ja nad lahkelt kutsusid koik oma mudilased nendega pidusse. Pakkusid tiigriolut ja grillliha. Puha tasuta! Omavahel nad mangisid seal kingitustemangu ja noh, selline jouluvark, kuused ja tuled ja viled.


Siukeste autodega lasti seal ringi muuseas ja taitsa vilkalt veel.

Aga lahme siis asja kallale. Kuna minul kipitas kangesti see sukeldumisiha naha vahel, siis selle mottega me Koh Taole oigupoolest laksimegi, kuna seal pidavat olema koige odavam ja koige agedam. Meeleoluks kuulake seda ja vaadakem siis meie, amatooride, varisevate katega tehtud pilte:

Kes mudu aru ei saa, siis pildil ilutseb yks purakas skorpionkala, see tume ala korallide peal. Hasti kole, ta on siin hetkel poolprofiilis. Pidavat olema selline haruldane leid, ei anna hasti naole.

Siin on yks mureenipoiss. Nendega pidi olema mingi siuke vark, et kui suu on lahti, siis on koht tais ja voib minna talle nappe igalepoole ajama minna, a kui kinni, siis tuleks distantsi hoida... voi siis vastupidi, kes seda enam maletab... me ei nappind igatahes :p

Blue spotted sting ray, kogu oma ahmases ilus. Meie instruktor Scott tegi temast oma kymmekond pilti, yks oli selline enamvahem :)

Ma napin siin yhte merelooma. Ei torkind yhti, me kohtlesime teda hellalt. Scott ise ulatas ta mulle ja parast panime ilusti ta tagasi ka.

Siin me lahme koit mooda ~28 m sygavusel asetsevale vrakile. Nahtavus ei olnud midagi kilkama panevat kahjuks. Ei yhelgi sukeldumispaeval. Seal paistis olema praegu lowseason ja hoopis marts ja aprill pidi seal olema selline aeg, kui saab silmad parani ajada ja hammastusest mulle valja ajada.

Kui me oosukeldumisele laksime, siis oli oues siuke ilm, nii kena, eksju :)


Igatahes, Koh Taol me tegime siis 5 sukeldumist, millega seoses saime endale AOWD tunnistuse, millega voime siis kaiagi 30 m sygavusel vrakke voi asju vaatamas. Vat nii :)

Saar ise oli umbes saanne:




Koh Taost sai meil aga isu tais ja laksime Koh Phanganile, mis muidu on ull pesa Full Moon Party peoloomadele, a me hoidsime aegsasti eemale sellest rannast, kus ned peod kaisid. Valtimaks laipe ja niuksi asju. Me saime hoopis vaikse rannalebo ja hullupoora palju igasugu merekarpe ja korallijublakaid. Kuulakem ja vaadakem siis:


















Siis aga tuli suur vihmavaling ja meil sai moot tais. Kohe mitu paiva ja ood muudkui tuli ja tuli... ja sis panime plagama. yhesonaga.




Jargmine peatuspunkt oli meil Lonely Planeti poolt jallegi kiidetud Koh Phi Phi, maailma ilusaimad rannad ja kuidagi nii.

Ei olnud yldse kurta, ainult et inimesi oli kolehirmus palju ja koik oli kaks voi kolm korda kallim, kui kuskil mujal. Saime aga siiski endale ulualuse ja ilm oli ootamatult ilus. Noh, kohe taiesti liiga ilus. Paike siras ja pilveraasugi ei olnud. Rannad me katsusime labi. Neid oli seal nimelt kaks. Rikkamad voisid kaia paadiga ka lahedalasuvatel saartel ja muuseas ka seal, kus filmiti film "The Beach". Me votsime sukeldumistripi ja kaisime seal lahedal. Noh istusime paadis ja lounatasime ning vaatasime seda inimestehordi seal rannal.

Sukeldumine oli seal hoopis teine tubakas kui Koh Taol. Nahtavus oli oma 20 m ja elu oli seal all kaladest nii paks, et pidi kaega laiali ajama, et midagi naeks. Kilpkonnad, haid, angel-, anemon-, butterfly-jumalteabmis-kalad, korallid :) Hirmus vahva oli. Kahjuks ei ole meil pilte naidata, kuna me spetsiaalselt rentima ei hakanud seal fotokat, kuna seal oli koik kovasti kallim, kui igalpool mujal. Kyll tegi yks tripikaaslane pilte ja palusime endalegi lingi saata, aga ta pole seda veel teinud. Noh, lootus on, aga sureb teine viimasena. Igatahes. Koh Phi Phiga on ka vel selline sant lugu, et neil on seal hindades kokkulepped ja sellist asja ei ole, et nae selles diveshopis on sukeldumine tera odavam. Nad on seal koiges kokku leppinud, vabandusega, et siin on noudlus nii suur, et sis yhesonaga koik saavad.... Noh, seal saarel on kaupmees kuningas, midagi pole teha. Videogi tehti meie sukeldumisest, aga ka see maksis hirmsat pappi, nii et me pidime loobuma. Aga uskuda voib meid kyll, et ma katsusin ise kilbu kuplit ja sain yhe divemasteri kaest vee all riielda ka, et nappida ei voi mitte, et sis tahavad teised ka ja sis on marinelife rikutud... Ma panen kae sydamele ja teatan, et mina yhtegi kilbut enam ei napi. Yldse ei napi enam midagi seal all.

Siin ma veel napin, a need on ainult karbid, ausalt :)






Tousu ootav meritaht. Oli teine ranna aarde kuivale jaanud.







Midagi Meelisele ka, me pildistasime igast floorat ja faunat, me yritame millaski nagisse puha pildid litsuda, siis voib imetleda igast tirtsusid ja muid elukaid :)


Vaike vabaohutango ka sukeldumise vahepeal :)

Aga nyyd meil sai sellest suurest rannatamisest ka siiber ja tulime ara mandrile. Krabile nimelt. Siin on rahu ja vaikus, ma ytlen, turiste praktiliselt ei nae, paike ei keevita, ilm on mahe ja ruumi on hingata ja liikuda. Hurraa. Me nyyd motleme, kas me veel teeme vaikse kajakiringi, enne kui me Malaisiamaale porutame.


Me siis ytleme kuulmiseni ja olge roosad. Ylejargmine riik on Eesti! Tu-tu-tuu!